4. kodutöö

Esitan oma e-kursuse ainekava. Kursuse õppematerjalide ja ülesannetega loodan peagi alustada, kui palju tähtajaks valmis saan, veel ei tea.
! Aktiivõppe meetodite kasutamine e-kursusel

1. Õppeaine nimetus eesti ja inglise keeles
INTERAKTIIVNE E-ÕPE I (Interactive e-learning)
(ülekooliline valikaine)

2. Maht: 2 EAP
25%(13 tundi) praktikumid, 75%(39 tundi) veebipõhine
3. Vastutav õppejõud/kvalifikatsioon: Anne Rosenberg haridustehnoloog, arvutiõpetaja

4. Sihtgrupid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 1. kursuse üliõpilased ja õppejõud

5. Eeldusained, -teadmised õppeaine alustamiseks: Sissejuhatav kursus e-õppes, arvutikasutamise baastase

6. Õppeaine üldeesmärgid:

· Õppe-eesmärgilise blogi loomine, sisu haldamine, ülesannete esitamine ja kaasõppurite kommenteerimine avatud keskkonnas;
· autoriõiguse valdkonna korraldatusest Eestis;
· Google Docs`i kasutamise võimalused;
· veebipõhiste rakenduste kasutamine;
· mõistekaardi loomine, pildi ja fototöötlus veebipõhiste programmidega;
· esitluse koostamine koos multimeedia rakendustega, esitluste esitamine veebis.

7. Õppeaine õpiväljundid
Õpilane
· avab ja seadistab õppealase blogi;
· kasutab veebipäevikut eesmärgipäraselt ja vastavalt headele tavadele;
· kasutab veebimaterjale vastavalt autoriõiguse seadusele;
· loob Google Docs`i vahenditega erinevaid dokumente ja vorme;
· koostab kaasõppuritega ühisdokumendi rühmatöö eesmärgil;
· koostab mõistekaardi veebipõhiste programmidega;
· töötleb pilti ja fotot vastavalt vajadusele veebipõhiste programmidega;
· lisab esitlusfailidele multimeedia rakendusi ja laeb need veebi üles.

8. Õppeaine sisu lühikirjeldus (õppetöö loogiline järjestus)

1. Õppealase blogi avamine Blogger´is, selle seadistamise ja kujundamise võimalused.
2. Veebipäeviku eesmärgipärane kasutamine, sisu haldamine ja Blogger´i võimaluste rakendamine õppealaste tööde esitamiseks.
3. Autoriõiguse valdkonna korraldatusest Eestis.
4. Google Docs`kasutamise võimalused: teksti- ja tabeltöötlus
5. Ühis- ja ahelkirjutamise vahendite kasutamine rühmatöödes (GoogleDocs )
6. Küsitluste ja registreerimisvormide loomine Google Docs´is
7. Veebipõhiste programmidega mõistekaardi koostamine.
8. Veebipõhiste programmidega pildi- ja fototöötlus
9. Interaktiivsete esitlusfailide koostamine (Power Point, iSpring, GoogleDocs)
10. Esitluste üleslaadimine SlideShare´i, selle vistutamine blogisse.

9. Õpiväljundite saavutamise hindamine
Tööde tagasiside toimub blogis.
Arvestuse saamiseks on vaja esitada kõik iseseisvad tööd.

10. Iseseisev töö Iseseisvate tööde loetelu, juhend nende tegemiseks, konsulteerimisvõimalused, hindamiskriteeriumid jms.
Siia lisanduvad väga konkreetsed, aktiivõppe meetodeid kasutades ülesanded
Blogi avamine, seadistamine, kujundamine
Erinevate võimaluste (vähemalt 3) kasutamine materjalide esitamiseks
Autoriõiguste teemalise essee esitamine
Teksti- ja tabelifaili loomine Google Docs`is
Ühiskirjutamine Google Docs´is
Küsitluse või registreerimisvormi koostamine Google Docs`is
Mõistekaardi koostamine veebipõhise programmiga.
Pildi - või fototöötlus veebipõhise programmiga
Interaktiivse esitlusfaili loomine
Esitlusfaili üleslaadimine veebi ja selle vistutamine oma blogisse, kasutajakonto loomine


11. Kohustuslikud ja soovituslikud õppematerjalid
Õppematerjalid ja juhendid http://interaktiivne-e-ope.blogspot.com/

12. Täiendav info
Praktikumides osalemine ei ole kohustuslik, kõik õppematerjalid, juhendid ja suhtlus toimub e-keskkonnas.
Anne Rosenberg annerosenberg@nooruse.ee

3. kodutöö

Meie kõrgkoolis on välja töötatud 2011. a kevadel kommunikatsioonistrateegia ja kommunikatsiooni heade tavade lepe.(esitan siia kokkuvõtte/olulise sellest :) )

See on töövahendiks kõikidele kõrgkooli siseklientidele. Strateegiast lähtumine aitab parendada organisatsiooni sisekommunikatsiooni ja suunata väliskommunikatsiooni.

I. Kommunikatsioonistrateegia väljundid

1. Strateegia koos kommunikatsiooni heade tavade leppega ning elektrooniline abimees (siseveeb).

2. Kommunikatsioonis taotletakse kajastuse regulaarsust, aja- ja asjakohasust.

II. Kommunikatsioonistrateegia seos kõrgkooli arengukavaga

• Kõrgkoolis töötab missiooni ja visiooni elluviimiseks piisav hulk kõrge kvalifikatsiooniga, kutse-, ameti- ja erialaselt pädevaid, innovaatilisi ja motiveerituid töötajaid;
• Kõrgkooli üliõpilased on teadlikud oma kutse- ja erialavalikutes, orienteeritud elukestvale õppele, pühendunud õppe- ja arendustegevusele ning vilistlastena tööturul konkurentsivõimelised.

Kommunikatsiooni heade tavade jälgimine võimaldab eesmärgistatud kommunikatsiooni, vähendab infomüra ja –sulgu, muudab töötaja ameti ja töökoha ning üliõpilase õpingud osaks tema identiteedist ning annab teadmise, et ollakse osa kõrgkoolist, kes toetub järgmistele põhiväärtustele:

• Professionaalsus;
• Inimesekesksus;
• Areng;
• Terviklikkus.

III. Kommunikatsioonistrateegia eesmärgid

1) Ühendada kommunikatsioon personalipoliitika ja otsustamistasandiga nii, et organisatsioonis saavutatakse olukord, kus iga töötaja ja üliõpilane teadvustab end osana kõrgkooli identiteedist ning on kõrgkooli hea sõnumi saadikuks;

2) Hoida saavutatud head mainet ja positiivset imagot, mis organisatsioonil on sihtrühmade silmis;

3) Sisekommunikatsiooni parendades suunata ja toetada siseklientide lojaalsust ja motivatsiooni, et saavutada üldine rahulolu organisatsioonis.

IV. Kommunikatsioonistrateegia sihtrühmad, sõnumid, kanalid, kõneisikud

1. Sihtrühmad

Kõrgkooli sise- ja väliskliendid ning võtmepartnerid:

Sisekliendid: üliõpilased/õpilased, töötajad, täiendõppijad.

Väliskliendid: vilistlased, tööandjad, haridusasutused, karjääri- ja nõustamisekeskused, eriala- ja kutseliidud, Tartu linna elanikud, sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, välispartnerid, töötukassa.

Võtmepartneriteks on asutused/organisatsioonid, kellega kõrgkooli seovad finantstehingud.

2. Sõnumid

Kõrgkooli sise- ja väliskommunikatsiooni sõnumeid ei ole seni strateegiaks sõnastatud ning sellepärast ei ole töötajate ja üliõpilaste teadvuses kinnistunud kindlaid kommunikatsioonisõnumeid, mille abil hoida head mainet ja luua soovitud imagot sihtrühmade seas.

3. Kanalid, mida kõrgkoolis kasutatakse on järgmised:

• Koduleht

Kõige olulisem kommunikatsioonikanal kõikide sihtrühmade teavitamiseks ja kõrgkooli maine kujundamiseks, sest võimaldab edastada kontrollitud eesmärgipärast infot operatiivselt ning samas on info kaua kättesaadav.

• Siseveeb

Kõige olulisem kommunikatsioonikanal siseklientide teavitamiseks, tööks vajaliku dokumentatsiooni avalikustamiseks, kiiret lahendust vajavate üldküsimuste tõstatamiseks ja lahenduste otsimiseks.

• E-kiri

Kiire ja personaalne kommunikatsioonikanal sihipäraseks suhtlemiseks.

• Listid

Kommunikatsioonikanal infomüra vähendamiseks, info klassifitseerimiseks ja tagasiside kogumiseks.

• Üritusturundus

Kommunikatsioonikanal, mille abil saab kujundada mainet ja mõjutada imagot organisatsioonile soovitud suunas. Üritusturunduse abil luuakse seos verbaalse infoga, tegeldakse heategevusega ja teenitakse kogukonda.

f. Infotunnid

Kommunikatsioonikanal siseklientide teavitamiseks ja nende arvamuse küsimiseks. Formaat võimaldab tekitada arutelu ja saada kiiret tagasisidet päevakajalistes küsimustes.

• Sotsiaalmeedia

Kommunikatsioonikanal hea maine hoidmiseks, organisatsiooni imago loomiseks ja terviseteadliku elustiili kujundamiseks nii sise- kui ka välisklientide seas.

• Meedia

Kommunikatsioonikanal, mida kasutatakse hea maine ja positiivse imago kinnitamiseks ning kõrgkooli kui tervishoiuvaldkonna ühe võimaliku arvamusliidri rolli saavutamiseks.

• Otsesuhtlemine

Kommunikatsioonikanal vahetuks suhtlemiseks sihtrühmadega nii kohtumistel kui ka telefoni teel, et arutada ja leida lahendusi kõrgkooli tegevustega seotud küsimustes.

4. Kõneisikud

Organisatsiooni kõneisikuteks kahesuunalises kommunikatsiooniprotsessis välisklientide ja võtmepartneritega on juhtkonna liikmed, avalike suhete juht ja õppekavade juhid kui vastava valdkonna spetsialistid. Kõneisikute vastutusala on määratud ametijuhendis.

MINU SÕNUM/ INFO (kommunikatsiooniprotsessis pean meeles):

1) Edastan õige sõnumi õigel ajal õigele inimesele kasutades õiget kanalit;

2) Ka minu negatiivsetest hetkelistest emotsioonidest ajendatud sõnum kahjustab organisatsiooni mainet;

3) Eksituste vältimiseks kontrollin enne e-kirja saatmist, mida ja kellele kirjutasin, sest tööpostkastist saadetud e-kirja käsitletakse kui avalikku kirjavahetust;

4) Internetimaailmas ei ole ma kunagi üksinda ega anonüümne;

5) Kommunikatsioonis püüan vältida infomüra tekkimist ja tekitamist;

6) Kasutan isiklikku pöördumist ja kindlat kõneviisi, et edastada selget ja arusaadavat sõnumit. Ma ei arva, et kommunikatsiooniprotsess eeldab mõtetelugemise võimet;

7) Kriitilisi sõnumeid või kriitilisel ajal sõnumeid edastades lisan juurde, et see on kogu info antud ajahetkel;

8) Sõnumi sisu kohandan vastavalt sihtrühmale, kellega räägin talle mõistetavas keeles ja kui vaja, kasutan usaldusväärse kõneisiku abi;

9) Pean meeles, et pole rumalaid inimesi, vaid on valesti esitatud sõnum;

10) Nakkava kommunikatsiooni (nn kohvitoajutt) kasutamisega olen ettevaatlik;

11) Väldin sõnumitühja kommunikatsiooni, sest see tekitab variatsioone, tõlgendusi ja segadust;

12) Räägin julgesti, mida head on kõrgkoolis tehtud;

13) Enne sõnumi edastamist küsin endalt:

a. Mida ma tahan ütelda?

b. Mida ma tahan, et inimesed teeksid?

c. Kuidas ma tahan, et teised end tunneksid?

Kui kõikidele küsimustele on vastused olemas, siis olen õigel teel.

2. kodutöö

Kuidas HT käitub?
Liigub mööda koolimaja ringi, on kõigiga sõber ja hea tuttav. Kõrvad on pidevalt kikkis, sest kui kuuleb midagi olemasolevatest õppematerjalidest või nende puudumistest, siis sekkub umbes nii...Mis te arvate, kui panna need õppematerjalid tudengitele veebi ja selleks on hästi vahva vahend... Tule ma näitan, kuidas selles koolis on tehtud või üks vahva kolleeg on teinud...

Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse juurde?
Kui olen saanud kellegi "nööbist kinni" ja tal on soov e-õpet kasutada, siis tutvustan koolitust, mille käigus ongi võimalik e-kursus või õppematerjal valmis teha. Minu kogemus on , et igaks juhuks ei lähe koolitusele (e-õppe alasele) keegi, aga "kaks kärbest ühe hoobiga" toimib väga hästi.

Milline on meie pakutav portfolio, millised on meie või kooli valikud e-keskkondade osas?

E-kursused on loodud Moodlesse, aga mõned ka juba avatud keskkondadesse, nt Weebly, Edicy...

Kes teeb otsuse - kõike ju ei jõua...
Otsuse teeb ikka õppejõud ja mina vaikselt suunan, juhin, soovitan ehk "keeran pead". Kuna õppejõududel on koormused väga suured, siis arvan, et kui töötan planeeritult, saan oma tööülesannetega hakkama.

Mis on õnnestunud keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole?
Õnnestunud on vähem sisekoolitused. Listis ja siseveebis kutstele vastavad vähesed. Kui kasutan teisi lähenemistaktikaid, siis õnnestub üle 5 inimses kohale meelitada.
Õnnestuvad individuaalsed juhendamised.

Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?
Töö analüüs on vajalik ja kui see on veel dokumenteeritud, siis see on ka jäljeks tehtule.
Analüüsi maht oleneb tegemistest, vajadusest aga ka nõudmistest. Mõned aastad tagasi oli meie koolis selleks vorm.

Näide:

• Mis mul õnnestus? - Miks õnnestus?
• Mis mul ei õnnestunud? - Miks ei õnnestunud?
• Milliseid lisateadmisi/oskusi on mul vaja? - Millised on konkreetsete täienduste ja koolituste soovid edaspidiseks?
• Mida ma tegin sel perioodil (õppeaastal) teistmood? Miks? - Kuidas see õnnestus?

Lisaülesanne: näpunäiteid tegev HT-lt kuidas jõuda koolijuhini - nippe ja trikke
Kui mingi ettevõtmine, tegevus võiks kuidagi kooli kajastada väljaspoole, siis on kokkulepped võimalikud, põhjendatud taotlused võimalusel täidetakse. Nt. Meie kool soetas nii päris hea videkaamera õppefilmide tegemiseks.